PROJEKTI TUNNUSED
PROJEKTI ISELOOMUSTAVAD:[2]
- Ühekordsus – samasugust ülesannet ei tule enam lahendada või on analoogse ülesande lahendamise vajadus lähemal ajal ebatõenäoline.
- Uudsus – täpselt sellisel kujul ei ole ülesannet varem ette tulnud; isegi algtingimuste samasuse korral leidub tegur, mis muudab projekti uudseks; kõige sagedamini on uudseks elemendiks aeg või personal, kes projekti ellu viib.
- Ühekordsus – samasugust ülesannet ei tule enam lahendada või on analoogse ülesande lahendamise vajadus lähemal ajal ebatõenäoline.
- Ajaline piiritletus – projekti eesmärk tuleb saavutada kindla aja jooksul.
- Interdistsiplinaarsus – ülesande lahendamiseks ei piisa ainult ühe valdkonna spetsialistidest; kõik projektirühma koostamisega seotud on seetõttu eriti oluline.
- Keerukas planeerimine ja juhtimine – põhjuseks on see, et ülesanded ei ole varem täpselt samasuguste algtingimustega esinenud, juhtimises on väga olulised kõik rakendatavad organisatoorsed meetmed, kusjuures projektijuht peab endale teadvustama, et projekti juhtimise käigus tuleb väga sageli teha kiireid, selgeid ja ühemõttelisi otsuseid. (tavajuhtimisel võib otsustamist sageli täiendava informatsiooni hankimiseni edasi lükata, mis projektide puhul on võimalik haruharva, kuna projekti läbiviimise aeg on piiratud)
- Riskirohkus – riski suurus ja iseloom sõltuvad projekti suurusest ja komplekssusest, peamiselt kaasnevad projektidega tähtajalised, finantsilised, personalialased või erialased riskid.
- Konfliktsus – kuna projektid toovad endaga kaasa muudatusi, siis kätkevad nad endas konflikte, seetõttu võib projektiga seotud otsustusprotsess muutuda sageli emotsionaalseks, mis omakorda tõstab riskitaset.
- Olulisus – projekti edukal kulgemisel on ettevõtte eesmärkide saavutamisel suur mõju, projektiks ei ole mõtet nimetada igat ühekordset ülesannet, millel ei ole seda läbiviiva organisatsiooni jaoks olulist tähendust.
PROJEKTI ETAPID JA LIIGID
Projekti igal etapil on omad eesmärgid, tegevused, abivahendid ja oskused. Projekt koosneb üldiselt neljast selgesti eristuvast etapist[4]:
planeerimine
valmistumine
täideviimine
lõpetamine
Lähtuvalt käivitusfaasi pikkusest ja seal esilekerkivatest probleemidest võib projektid jaotada arendus– ja teostusprojektideks. Kõik projektid, millega me kokku puutume, on klassifitseeritud ühte või teise liiki.
